27.01.2009
Saksamaa ei kavatse enam maksta Euroopa Liidu arveid
Ülemaailmne majanduskriis on pannud sakslasi teistmoodi vaatama oma rollile Euroopa Liidu lüpsilehmana. Uus saksa egoism võib saada tõsiseks ohuks Euroopa integratsioonile.
„Me ei kavatse aidata kõiki, kes seda nõuavad“, - see Saksamaa rahandusministri Peer Steinbrücki kuiv fraas, mille ta lausus ülemaailmse majanduskriisi haripunktis, peegeldab parimal viisil meeleolu, mis üha enam ja enam valdab Saksamaa poliitilist ja ärieliiti. Igaüks on ise enese eest väljas – iga uue kriisinädalaga muutub see vana tõde saksa lukksepale ja saksa ministrile üha lähedasemaks.
Saksamaa on liiga kaua kandnud enesel Euroopa Liidu majandusmootori koormat, Saksamaa on liiga kallilt maksnud margist loobumise eest, Saksamaa kannatab liiga palju euro kõrge kursi toetamise pärast, - niisugused vaated, mida veel hiljuti loeti lugupeetud majandusringkondades mittetõsisteks ja populistlikeks, lakkavad täna järsku olemast niivõrd mittevastuvõetavad. Pahviks löödud Euroopa ühenduse silme all õpib Saksamaa tundma majanduslikku egoismi.
Uus Saksamaa majanduslik egoism tähendab Euroopa Liidu jaoks, et Euroopas ikka veel kõige võimsam saksa majandus kavatseb toetada mitte kogu Euroopa Liitu, (selleks teda nagunii ei jätku), vaid üksnes omaenese võtmeettevõtteid. Suure tõenäosusega tähendab see, et Saksamaa lubab enesel rikkuda Euroopa stabiilsuse pakti: pumpab oma riigivõla tähiseni üle 60% SKP-st ning võimaldab uuesti täis puhuda riigieelarve puudujäägi üle 3% SKP-st. Et sakslased hakkavad uuesti hoolitsema esmajärjekorras eneste eest, mitte aga niivõrd toetust vajavate vennasrahvaste – prantslaste, itaallaste, tšehhide, poolakate ja teiste – eest.
Pikki aastaid tugines Euroliidu majanduslik heaolu varjatud paktile, mis sõlmiti veel kaugel 1990. aastal: Saksamaal lubatakse taasühineda ning muutuda jällegi kõige tihedamalt asustatud ja majanduslikult võimsaks Euroopa riigiks, tema aga loobub vastutasuks margist ning muutub Euroopa integratsiooni sponsoriks. Aasta-aastalt maksid sakslased kohusetundlikult oma võlgasid: bilansi „subsiidiumid Euroopa Liidult miinus sissemaksed Euroopa Liidu kassasse“ negatiivne saldo moodustas Saksamaale üle 10 miljardi euro aastas. Nimelt nende rahadega subsideeris Brüssel Euroopa Liidu uute liikmete majandusi, püüdes forsseeritult vedada neid Euroopa keskmise tasemeni. Nimelt nende rahadega lahendasid Euroopa Liidu vanad liikmed Itaaliast kuni Hispaaniani oma siseprobleeme, näiteks toetasid talunikke.
Peer Steinbrücki avaldus annab tunnistust: sakslased loevad oma võla Euroopale tasutuks.
Euroopa Liidu jaoks aga tähendab kõik see, et Euroopa Liidu suurim ja tähtsam majandus lakkab olemast ankruks, mis hoiab kinni ka Euroopa valuutat ülemaailmse kriisi tormisel merel. Kui Saksamaa keskendub demonstratiivselt omaenese majandusele ning deklareerib, et teiste jaoks ei pruugi tal vaba raha leiduda (mis on tegelikult tõde), kelle õlad osutuvad siis piisavalt tugevateks, et vedada välja Itaalia, kelle riigivõlg ületab juba 100% SKP-st, või Kreeka – riigivõlaga üle 90% SKP-st – majandust?
Üksikute Euroopa majanduste krahhi korral langeb möödapääsmatusse nokauti ka euro. Aga kes Euroopa poliitika utest leiab piisavalt argumente, et veenda sakslasi andma ära oma viimase jõud niigi äärmiselt kalli Euroopa valuuta toetamiseks, kui nimelt kallis euro tapab sakslaste põhiliselt sissetulekuallika – rohkem kui triljonilise aastase kaupade ekspordi?
Prantsuse autotootjad, Hispaania talunikud ja Ida-Euroopa kaevurid on liiga kaua lahendanud omaenese probleeme oma sajanditepikkuse unistuse elluviimist kinnimaksvate sakslaste arvel. Täna on viimased veendunud, et nende võlg on täielikult tasutud.
Euroopa Liidul ei ole tugevalt vedanud, et majanduslik egoism sakslaste südames on tugevnenud kriisi haripunktis, kuid nüüd on see Euroopa Liidu enese probleem.
Igasugusel FOREX.ee koduleheküljel esitatud informatsioonil, analüüsidel, soovitustel, uudistel, uuringutel on tõenäosuslik iseloom. FOREX.ee ei vastuta võimalike kahjumite ja kaotuste eest, mis võivad tekkida otseselt või kaudselt FOREX.ee koduleheküljel avaldatud materjalide kasutamisel.
09.02.2010
Euro ei sure välja, kuid odavneb tugevasti
08.02.2010
Mis on tähtsam - USA või pangasaladus?
05.02.2010
Pankurid saavad rekordilisi kompensatsioone
04.02.2010
Goldman Sachs vähendab preemiasummat
03.02.2010
Kuld jätkab kasvamist
ANALÜÜTIKA
